Hansson: Eesti ei vaja praegu võlga juurde

Arupärimine puudutas Euroopa Keskpanga märtsis käivitatud varade tugiostuprogrammi, mille eesmärk on elavdada euroala majandust ning turgutada inflatsioon optimaalseks hinnatud 2% lähistele.

Kokku 1,1 triljoni euro suuruse mahuga tugiostude programmis osaleb ka Eesti Pank, mille tugiostud ulatuvad umbes 120 miljoni euroni kuus. Kuna Eesti riigil oma võlakirju ei ole, on ostetud eelkõige Euroopa institutsioonide võlakirju, näiteks Euroopa Investeerimispanga ja Põhjamaade Investeerimispanga võlakirju. Juunis sai Eesti Pank loa osta ka Eleringi võlakirju, mida oli augusti lõpu seisuga soetatud 30 miljoni euro väärtuses.

Küsimus oli, kas Eesti saaks oma majanduse elavdamiseks programmist rohkem kasu, kui meil oleks oma riigivõlakirjad.

Ardo Hansson vastas, et Eesti tugevus on just madal riigivõla tase ning selliste aegade künnisel, kus rahvastik vananeb ja ELi toetused hakkavad vähenema, ei oleks võla suurendamine mõistlik.

„Finantsiliselt pingelisemate aegade eelõhtul ei saa mõistlikuks pidada võlgu elamise suurendamist,“ ütles Hansson, hoiatades, et ilma otsese põhjuseta võla suurendamine võiks põhjustada reitingu languse, mis halvendaks ettevõtete ja eraisikute laenu saamise tingimusi.

Hansson kordas, et Eesti majanduse tsüklilist positsiooni arvestades ei ole praegu vaja riigieelarve rahastamiseks võlakirju emiteerida. Pigem tuleks alustada säästmist.

Eesti Panga president selgitas, et võlakirjaostude puhul järgitakse valitsuse rahastamise keeldu, mis tähendab, et keskpank saab võlakirju osta vaid järelturult. Nii kujundavad võlakirjade hinna teised turuosalised. Ka Elering ei saa sellest otseselt kasu, et Eesti Pank ettevõtte võlakirju ostis.

Keskpanga tugiostude puhul ei kasva võlakirjade maht, vaid vahetub omanik, et võlakirjade müüjad saadud raha uutesse projektidesse investeeriks ja nii majandust elavdaks. Üldine suund euroalal on aga võlakoormuse vähendamise suunas.

Kasu Euroopa Keskpanga võlakirjade tugiostuprogrammist on Eestile pigem kaudne – näiteks võidavad Eesti eksportijad euro odavnemisest.

Hansson tuletas meelde, et keskpanga rahapoliitika saab pakkuda vaid ajutist leevendust – pikaajalist majanduskasvu see ei kindlusta. Selleks on vaja struktuurseid reforme.

Hansson möönis, et Eesti Pangas arutatakse ka võimaluse üle osta Eesti Energia võlakirju, kuid see teema on keerulisem, kuna tegemist on ettevõttega, mis tegutseb konkurentsi tingimustes. Eleringi puhul seda küsimust ei tekkinud, sest tegemist on monopoolse ettevõttega. Arutelud on praegu alles pooleli.

Millal Euroopa Keskpanga varade tugisotuprogramm võiks saavutada seatud eesmärgi, inflatsiooni taastumise, on praegu Hanssoni sõnul vaara hinnata. Inflatsiooni mõjutavad paljud sellised tegurid, mille üle keskpangal kontrolli ei ole - nafta, toorme ja toiduainete hind. "Näen, et protsess on aeglane," ütles Hansson. "Peame varuma kannatust."

Augustis oli euroala inflatsioonitempo napilt üle nulli, aeglustudes 0,1%-le.